Sutlepa kabeli koha peal asub praegu mälestus, ent tühi koht ei ole kunagi tühi, vaid kannab endas seda, mis seal olema peaks.
Sven Danell kirjutas enda raamatus “Kuldrannake”, et “Sutlepa kabeli ilu ei ole sellest maailmast”. Teen siinkohal tagasihoidliku katse koondada kokku pildimaterjali erinevatest allikatest. Nii lähedasest kui kaugemast ajast.
Päris kindlasti saab Sutlepa kabeli algusajaks lugeda aastat 1699, vastav number on ukse kohal seina sisse lõigatud. Nagu ka aasta 1937, mil Rooslepa kivikabeli ehitamise järel vana puukabel lahti võeti ja Sutlepa toodi. Ent leidub ka arhiiviandmeid aastast 1627 ja teateid on aastatest 1670 ja 1698. Eesti vanimaks peetav puukirik Ruhnul on ehitatud 1644.
Eerik Põllu joonised ja fotod
1938. aasta suvel alustas Eerik Põld Eesti Rahva Muuseumi ülesandel, Haridusministeeriumi kulul vanemate palvemajade ja kabelite plaanistamist ja kirjeldamist. Kokku käis ta seitsmeteistkümnes kihelkonnas ja läbis selleks üle 2000 kilomeetri. Töö toimus etapiti. Näiteks juunis ja juulis käis peamiselt nädalavahetustel Tallinnast haarataval kaugusel asuvate objektide juures. Augustis jõudis ka Läänemaale.
Eerik Põld kirjutab enda aruandes, et aknad on pärit esimese iseseisvuse ajast. Säilinud kolm vana väikest tinaraamidega akent.
Etnograafilisi jooniseid veel enne teisaldamist
