Ehkki får tähendab rootsi keeles lammast ja ö tähendab saart, siis Fårö tähendab kauget saart. Ja lammas on gotlandi keeles hoopis lamm.
Kui juba Ojamaal olla, siis on Fårö üsna kergesti kohalejõutav. Fårösundist sõidab sinna iga poole tunni tagant praam, mis on riigimaantee osa ning ülesõit on tasuta. Kui päris keset ööd on vaja üle saada, siis tuleb eelnevalt ühendust võtta. Ülesõiduaegasid saab vaadata siin. Ülesõit kestab kuus minutit. Kui järjekord on pikk, siis sõidab praam peatusteta ja kui tee peal järjekorda seisma jääd, siis on kenasti tähistatud, et kui siin seisad, siis on ooteaeg umbes pool tundi. Võib ka hullemini minna ja seisad hoopis tunnist ooteaega tähistava sildi taga.
Iseäranis tuntud on saar Bergmani, tuntud Rootsi filmitegija saarena. Aga elatud ja omamoodi oldud on siin juba ammu enne teda.
Fårö kirikuaeda on maetud ka väike Anni.
Sündinud 1944 Saaremaal, surnud 1944 Fåröl.
Kui olen rääkinud, et eesti keeles on ka sõna rauk ja selgitan, et see tähendab vana inimest, kes vaevu suudab ennast liigutada, on iga viimne kui rootslane nõus, et põhimõtteliselt tähendab see sama asja siin ka.
Kui esimesel korral Fåröle sattusin, juhtus siin olema erakordselt selge ilm ja viiekümne kilomeetri kaugusel olev Gotska Sandö (vabas tõlkes Ojamaa liivasaar) paistis. Tol hetkel ma ei teadnud, et see on haruldane võimalus ja lükkasin pildi tegemise omaetteolemise aega edasi. Ju siis mõni teine kord.
Geoloogiliselt on Gotska Sandö väga huvitav nähtus – kivisest Ojamaast kiviviske kaugusel (Kalevipoja vaatevinklist on 50 kilomeetrit köki-möki) on lihtsalt üks üksik suur kuhi liiva.