Kõige õnnelikum olen selle nädala üle, mille veetsin Desios, Tittoni pargi külje all. Käisin seal hommikul, lõunal ja ja õhtul. Kuni välja visati. Sest ka see park pandi ööseks kinni ja salasissepääsu ei leidnud, muidu oleks öösel ka veel läinud.
Itaallased tunnevad seda parki peamiselt kontserdikohana. Minu sealviibise ajal oli seal vaikus, rahu ja kevad. Pöögid õitsesid, musträstad keksisid ja kujud seisid palee katusel nagu nad ikka seisavad – stoilises rahus.
