Terve päeva tripp
Suurele Karslöle (r.k Stora Karlsön) saab Klintehamni sadamast ekstra Karlsö saarte jaoks ehitatud laevaga. Põka-põka käpelt poole tunniga, peal sada ja rohkemgi inimest. Võid jääda terveks päevaks või jääda ka ööbima. Süüa saab saare restoranis.
Piletihinna sisse kuulub ka tuur giidiga, retk algab sadamas lipumasti juures.
Giidiga saare lääneküljel
Giid viib ringkäigule saare lääneküljele, kus algid, lõunatirgid ja majakas.
Kogu saare ranniku ulatuses (v.a Põhjasadam) kehtib liikumiskeeld poolest märtsist poole augustini. Aga tappa võib jõgitiiru käest saada ka siis, kui kollasest märgist kauge kaarega mööda käia. Siin valitsevad linnud. Peamiselt algid ja lõunatirgid – nemad annavad saarele näo. Kindlasti jäävad silma ka randtiirud, valgepõsk-lagled, hahad, kühmnokk-luiged. Kui veab, näed tõmmuvaeraid kõrgelt ülevalt.
Üle ega ümber ei saa lõhnavast kirsipuust (r.k vejksel, lad Prunus mahaleb), teda on kõik kohad täis – nii puu, põõsa kui võsana.
Saare idaküljel
Saare idaküljel kasvab saar, kes oli sama suur juba Carl von Linné Gotlandi tuuri ajal aastal 1741. Puu kasvab keset pronksiaegset kivikalmet, kuhu küll surnuid maetud ei ole, vaid see ehitati klindile maamärgiks. Tänapäeval on kõrguseks 51,6 meetrit üle merepinna.
Siin on koobas, kust on leitud 9000 aasta tagust inimjälge.
Vejksel – ilus aga invasiivne
Linnud teavad, et see on nende paradiis
Poolest märtsist poole augustini kuulub suurem osa rannikust lindudele. Sellegipoolest võib sildist saja meetri kauguselgi randtiiru käest tappa saada, sest tema meelest oled ta pesale liiga lähedale tulnud. Linnud tunnevad ennast siin hästi. Süüa on palju ja seltsi ka. Saare kõige rohkearvulisemad asukad on lõunatirgid ja algid, kellele naljalt päris iga koht ei sobigi, Ojamaa näiteks jääb lahjaks. Lisaks valgepõsk-lagled, randtiirud, tõmmuvaerad, kühmnokk-luiged, hahad ja paljud teised.
Õhtuks "mandrile" tagasi
Päev paariruutkilomeetrisel saarel ja Gotlandile tagasijõudmine tundub nagu oleks taas mandrile jõudnud.
