Samblad. Rohelised. Sünnivad palgi vahele tihenduseks ja metsas pehmeks küljealuseks. Raviomadusi ei ole, süüa ei kõlba. Ei andnud vanad eestlased neile nimesidki, selle töö pidid teadlased ära tegema. Ja siis leiutasid – ulmik, tutik, laanik, metsakäharik. Esimese hooga tundub, et need nüüd küll iial meelde ei jää ning pealegi on ju kõik samlad nii ühte nägu. Aga tuleb välja, et nagu ikka – millele sügavamalt silma vaatad, see armsaks saab. Kadrisammal on pealvaates nagu tähekesed. Ulmik on nagu punupats. Tüve- ja kivitutikud ongi nagu tutid. Samblad on igavese eluga taimed – pealtpoolt kasvavad juurde, altpoolt kõdunevad. Ulme.
