Tuhandeid aastaid otsis Martebo soo vesi läbi paekivi endale teed mere poole kuni kolme Lummelunda poisi seikluslust koobastesse esimest korda valguskiire tõi. Ega keegi neid ei uskunud – “Vad då, grottan!?*”, eksole – ja nii veetsid nad mitu põnevat lapsepõlveaastat uusi ja uusi läbipääsuteid otsides ja leide kaardistades.
Alles 1955. aastal said koopad avalikkusele tuntuks.
Praeguseks on leitud neli kilomeetrit. Sellest 170 meetrit on suvisel ajal jala mööda betoonteed läbitav ja 500-meetrise retke saab ette võtta pisikeste paatidega koos retkejuhiga.
Stalaktiidid kasvavad allapoole
Stalagmiidid kasvavad ülespoole
* Mis koopad!? Pole meil siis mingeid koopaid.