Popup-näitus ”Noarootsi lugukiri”
Rannarootslaste puhul on ikka peamiselt räägitud kahest asjast – millal nad tulid ja kuidas läksid. Tuleku kohta on kindlamaid ja vähemkindlamaid teadmisi, mineku traagikale saame
Mina olen Piret. Juuripidi sügaval Noarootsi (pool)saare kerkivas pinnases. Eestlane ja rannarootslane. Loodusgiid, fotograaf, graafiline disainer. 2020 sügisel läksin õppima Haapsalu Kutsehariduskeskuse loodusgiidi erialale. 2022 sügisel sain loodusgiidi kutse ja napi poole aasta möödudes olin samas koolis tagasi – seekord taimegiidi õppes kuni oktoobrini 2023.
Käesolev koduleht on suuresti kantud suurest uudishimust ja lõputust imetlusest looduse vastu – nii liigi kui üksikisendi tasandil.
Minu taotlus on õppida tundma, et pääseda ligi ja luua ühendus, mis rikastab ja täidab eluga.
Napi kolme ja poole aastaga, mil loodusavastused mind saatnud on, olen õppinud üksjagu. Sada korda niisama palju veel ja julgeksin väitma hakata, et korralik algus on tehtud. Teisalt jällegi, uurimist ja avastamist jagub lõputul hulgal elude jagu.
Praeguses elus on mul olnud õnne ja aega nii olla paigal kui rännata ringi, mõnikord mõlemat korraga. Pikemad õpirännud on viinud Tenerifele, Lombardiasse ja Ojamaale. Lühemad siia ja sinna. Kõige pikemad aga koju, Noarootsi.
Minu 2023. aastal pildistatud virtuaalne herbaarium koosneb kahest osast: esimese pildistasin Rootsis Ojamaal ja Dalarnas ning selles on 16 taime. Valisin taimed, kes on tavalised ka kodumaal.
Teises osas on Haapsalu lehtpuud enne suurt kolletamist. Siin valikus on kümme Eestis looduslikult kasvavat puud ja üks, kes on Haapsalule iseloomulik, aga pärit kaugelt Ameerikamaalt.
Kui ma võiksin olla keegi teine, siis oleksin puu – pikk, sirge, ühe koha peal paigal, kasvataksin pungi ning lehtiksin ja õitseksin igal kevadel uuesti. Kasvataksin käbisid.
Teadmine, et puu kasvab kuni 35 meetri kõrguseks, õitseb enne kui lehtib ja võib elada 300 aasta vanuseks võib teha sama palju rõõmu, kui kuuled, et armsa sõbra pruudil on sinised silmad ja ta suudab liigutada enda kõrvu ning et tal on imekaunis naeratus.
See hetk kui suudad lõpuks määrata, kes on see puu, kelle tüvi on paljas ja heledalaiguline ja tal on täitsa vahtra lehed . . . Sama suur võib olla elevus kui oled märganud kedagi ja tundnud, et midagi tõmbab tema poole ja oled teada saanud, mis tema nimi on. Nimi ja tunne. See on kõik mis sul on, aga esimeseks unistuseks on see rohkem kui küll. Ta on nii tore ja ta nimi on ütleme näiteks Tommy.
Samamoodi nagu tunneme ära oma inimese, tunneme ära ka oma puu. Mõnikord käib see nipsust ehk esimesest silmapilgust. Mõnikord on vaja põhjalikumat tutvumist. Aga kui see side on loodud, siis tunned sa selle ära.
Puu puhul võib see olla nii konkreetse isendi või ka ühe liigi esindajate kohta. Või terve perekonna kohta. Või on okaspuud kuidagi iseäranis sümpaatsed või on sinus nii palju armastust, et jagub kõigile, kasvõi natukenegi.
Rannarootslaste puhul on ikka peamiselt räägitud kahest asjast – millal nad tulid ja kuidas läksid. Tuleku kohta on kindlamaid ja vähemkindlamaid teadmisi, mineku traagikale saame
12. juulil 2024 lugesin Rannarootsi Muuseumis “Eestirootslaste põgenemine Rootsi” seminari raames kahe naise põgenemise lugu kaheksakümne aasta tagusest ärevast ajast. Rootsi keeles ja siis eesti
Harilik pirnipuu Pyrus communis Harilik pirnipuu ja hakk. Visby, Ojamaa, Rootsi. 15. mai 2023 Lõhnav kirsipuu Prunus mahaleb Lõhnav kirsipuu. Suur Karlsö, Ojamaa, Rootsi. 20.
Ehkki får tähendab rootsi keeles lammast ja ö tähendab saart, siis Fårö tähendab kauget saart. Ja lammas on gotlandi keeles hoopis lamm. Kui juba Ojamaal
Kõige ägedam botaanikaaed on Visbys, sest sinna saad sa minna nii mitu korda kui vähegi jõuad ja kasvõi kell kaks öösel
2023 aasta suvel Rootsis Oja- ja Sveamaal pildistatud virtuaalne herbaarium.
Ojamaa rahvas on uhke oma 93 keskajast säilinud kiriku üle, millest üks on Fårö saarel ja üks Visby linnas – Visby toomkirik ehk Visby Maarja
Gotlandi külje all, kiviviske kaugusel ent ometi täiesti omaette ja teistsugune maailm. Alkide ja lõunatirkide ning hulga käpaliste kodu
Kilpjalg Kilpjalg on Eesti tavalisemaid sõnajalgu. Kilpjalg (r.k örnbräken) on tavaline ka Lõuna- ja Kesk-Rootsis. Pteridium aquilinum. Lojsta, Ojamaa, Rootsi.28. mai 2023 Pruun raunjalg Eestis
Tuhandeid aastaid otsis Martebo soo vesi läbi paekivi endale teed mere poole kuni kolme Lummelunda poisi seikluslust koobastesse esimest korda valguskiire tõi. Ega keegi neid
Ojamaa on vist iga eestlase unistus – koht, kus saab korjata täpselt nii palju karulauku, kui koju jõuad tassida. Ja kasvukohad ei ole mingid saladused.
Viis käbi Visby botaanikaaias käepäraste vahenditega, mõõtkavaga ja kohapeal
Karulauk Metslauk. Kohalikus kõnepruugis kajp Karulauk Kirikakar sobib ka salati peale, sest toit peab ikka ilus olema Kirikakar Karulauk Noor angervaks Kevadine mets “Di små
Parkides ja tänavahaljastuses tihti kohatud toredate viljade, korgistuvate okste ja rohkelt silmailu pakkunud puu. Ingl k: American sweetgum Liquidambar styraciflua Ambrapuu oks Justkui elutarkust täis
Sven Danell kirjutas enda raamatus “Kuldrannake”, et “Sutlepa kabeli ilu ei ole sellest maailmast”. Teen siinkohal tagasihoidliku katse koondada kokku pildimaterjali erinevatest allikatest. Nii lähedasest kui kaugemast ajast.
Üheksateistkümnenda sajandi keskpaik. Rahvuslikku ärkamist ei ole siinpool sood veel alanud ei eestlaste, veel vähem rootslaste hulgas. Rannarootsi asualadele ilmub varases keskeas baltisaksa kunstnik ja
Pürksi mõisa juurde kuulub kolme hektari suurune park, mis on rajatud 19nda sajandi teises pooles. Park on vaba kujundusega ning kolmeosaline – peahoonet ümbritseva ja
Lääne-Nigula valla Noarootsi osavallas Pürksi/Birkas külas asub Pürksi mõis, mis rajati 1620. aastal. 18nda sajandi lõpust kuni võõrandamiseni 1919. aastal kuulus mõis Ungern-Sternbergide aadlisuguvõsale.
Samblad. Rohelised. Sünnivad palgi vahele tihenduseks ja metsas pehmeks küljealuseks. Raviomadusi ei ole, süüa ei kõlba. Ei andnud vanad eestlased neile nimesidki, selle töö pidid teadlased ära tegema. Ja siis leiutasid – ulmik, tutik, laanik, metsakäharik.
Minu koduleht on nagu küljendusse antud raamat, mille materjal laekub jupphaaval, mida toimetaja pole veel lugenud, aga kindlasti tuleb parandusi ja mille lõplikku maketti pole veel paika pandud. Aga töödega võiks ikkagi peale hakata, siis on hiljem lihtsam.